Jiddu Krishnamurti texts Jiddu Krishnamurti quotes and talks, 3000 texts in many languages. Jiddu Krishnamurti texts

Vabanemine teadaolevast, 3. osa

Teadvus. Elu terviklikkus. Teadvelolek.

Teadvus.

Kui saate teadlikuks oma sõltuvusest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks - kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu.

Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. ülejäänud osast, alateadvusest koos kõigi selle ajendite, hirmude, tõuliste ja päritud omadustega, ei tea me sedagi, kuidas sinna pääseda. Ma küsin nüüd teilt, kas on üldse olemas selline asi nagu alateadvus? Me kasutame seda sõna väga vabalt. Oleme tunnustanud, et see on olemas ning analüütikute ja psühholoogide igasugused fraasid ja erikeel on tavakeelde imbunud, aga kas see ikka on olemas? Miks me omistame sellele niisuguse erakordse tähenduse? Mulle tundub, et see on täpselt sama tavaline ja rumal nagu teadlik meel - samamoodi piiratud, kitsarinnaline, tingitud, ängis ja labane.

Kas on võimalik olla täiesti teadlik kogu teadvusest, mitte ainult ühest selle osast? Kui suudate olla teadlik teadvuse terviklikkusest, siis toimite kogu aeg täieliku, mitte osalise tähelepanuga. Seda on tähtis mõista, sest kui olete täiesti teadlik kogu teadvuseväljast, siis pole vastuolu. Vastuolu tekib siis, kui jagate teadvuse, mis kujutab endast kõikide mõtete, tunnete ja toimingute koguvälja, erinevateks tasanditeks.

Elu terviklikkus.

Me elame kildudena. Te olete üks inimene tööl ja teine kodus; räägite demokraatiast ja olete oma südames diktaator; räägite, et tuleb oma ligimesi armastada, aga ometigi tapate neid konkurentsiga; üks osa teist toimib ja vaatab sõltumatult teisest. Kas olete sellest killustatusest teadlikud? Kas selline aju, mis on enese toimimise ja mõtlemise kildudeks jaganud, suudab olla teadlik kogu väljast? Kas on võimalik vaadata kogu teadvust täielikult, mis tähendab olla terviklik inimolend?

Kui te enese mina ülesehituse mõistmiseks liigute sammhaaval, paljastades kiht kihi järel ning uurides iga mõtet, tunnet ja ajendit, siis takerdute analüüsimisprotsessi, mis võib kesta nädalaid, kuid ja aastaidki. Kui te kaasate enesemõistmise protsessi aja, siis peate võtma arvesse kõikvõimalikke moonutusi, sest mina on keeruline nähtus, mis elab, liigub, võitleb ja tahab, keeldub ning seda mõjutavad pidevalt igasugused sundused, pinged ja mõjud. Avastate, et nii see asi ei lähe ja mõistate, et ainus moodus end vaadata on teha seda täielikult, vahetult ja ilma ajata. Enese terviklikkust saate näha vaid siis, kui mõte pole killustunud. See, mida näete tervikluses, on tõde.

Kas suudate seda teha? Enamik meist ei suuda, sest me pole eal sellele probleemile nii tõsimeelselt lähenenud, sest me pole end kunagi tõeliselt vaadanud. Mitte kunagi. Me süüdistame teisi, pehmendame asju seletamise abil või kardame vaadata. Aga kui vaatate totaalselt, siis panete mängu kogu oma tähelepanu, kogu enese olemuse, kõik: silmad, kõrvad ja närvid. Osalete täieliku andumusega, mistõttu ei jää ruumi hirmule või vasturääkivusele ning konflikti ei teki.

Teadvelolek.

Tähelepanu ei ole sama mis keskendumine. Keskendumine on välistamine; tähelepanu, mis on täielik teadvelolek, ei välista midagi. Mulle näib, et enamik meist ei ole teadlikud sellest, mida räägivad, ümbritsevast keskkonnast, värvidest, inimestest, puudest pilvedest, veevoolust. Võib-olla seetõttu, et tegeleme iseendaga, oma väikeste muredega, omaenese mõtete, naudingute, püüdluste ja auahnusega. Ja ometi räägime nii palju teadvelolekust. Kord sõitsin Indias autoga, istudes juhi kõrval. Tagaistmel arutlesid kolm isandat väga süvenenult teadveloleku üle ja esitasid mulle selle kohta küsimusi ning õnnetuseks vaatas juht hetkeks kõrvale, mistõttu sõitsime kitsele otsa. Need kolm tagaistmel arutasid ikka veel teadveloleku teemal, märkamata, et olime kitse alla ajanud. Kui sai nende tähelepanematusele viidatud, siis oli see neile suureks üllatuseks - nad olid ju üritanud ärksad olla.

Enamikuga meist on sama lugu. Me ei teadvusta väliseid ega sisemisi asju. Kui tahate mõista linnu, kärbse, puulehe või inimese ilu kogu tema keerulisuses, siis peate rakendama kogu tähelepanu, mis ongi teadvelolek. Te saate kogu tähelepanu mängu panna vaid siis, kui tõesti hoolite - s.t mõistmine on teile tõesti tähtis - siis panete mängu kogu oma südame ja meele, et välja uurida.

Selline teadvelolek on nagu maoga ühes toas elamine: te jälgite iga tema liigutust ning olete väga tundlik peenimagi heli suhtes, mida madu tekitab. Selline tähelepanuseisund on täielik jõud, sellises teadvelolekus ilmneb teie terviklikkus silmapilkselt.

Kui olete end nii sügavalt vaadanud, siis võite minna veelgi sügavamale. Siinkohal ei tähenda sügavamale võrdlemist. Me mõtleme võrdlustes - sügav ja pinnapealne, õnnelik ja õnnetu. Pidevalt mõõdame ja võrdleme. Kas on olemas sellised seisundid nagu pinnapealsus ja sügavus? Kui ütlen: "Mu meel on pealiskaudne, tühine ja piiratud", kuidas ma siis kõike seda tean? Tean sellest, et olen võrrelnud oma meelt teie omaga, mis on terasem, võimekam, arukam ja valvsam. Kas ma tean oma tühisust võrdlemata? Kui olen näljane, siis ma ei võrdle seda tunnet eilse päeva näljatundega, sest viimane on vaid mõte, mälestus.

Kui ma kogu aeg võrdlen end teiega ja pingutan, et teiega sarnaneda, siis ma salgan seda, mis ma ise olen. Seega loon ma meelepetet, kui olen mõistnud, et igasugune võrdlemine põhjustab vaid veelgi suuremaid meelepetteid ja kannatusi, nagu ka eneseanalüüs, enese tükkhaaval tundmaõppimine või samastumine millegi endast väljapool olevaga, olgu see siis riik, lunastaja või mingi ideoloogia; kui taipan, et kõik sellised protsessid vaid suurendavad allumist, mistõttu konflikte tuleb juurde; kui näen seda kõike, siis ma hülgan selle täielikult. Siis mu meel ei otsi enam. Väga tähtis on seda mõista. Siis mu meel ei koba, otsi, ega küsi enam. See ei tähenda, et mu meel oleks rahul asjadega sellistena, nagu need on, kuid selline meel pole enam meelepette küüsis, mistõttu ta suudab liikuda hoopis teistlaadi mõõtmes. Mõõde, milles me tavaliselt elame, igapäevane elu, mis koosneb valust, naudingust ja hirmust, on tinginud meel ja selle loomust piiranud. Kui see valu, nauding ja hirm on läinud (mis ei tähenda rõõmu kadumist, sest rõõm ei ole sama, mis nauding), siis toimib meel sellises mõõtmes, kus pole vastuolu ega erisustunnet.

Sõnaliselt saame minna vaid selle piirini, selle taga olevat ei saa sõnadega väljendada. Sinnani saame kirjeldada ja selgitada, aga seda ust ei ava sõnad ega selgitused. Ukse avab igapäevane teadvelolek ja tähelepanelikkuse - teadvelolek sellest, kuidas räägime, mida ütleme, kuidas käime, mida mõtleme. See on nagu toa koristamine ja korrashoidmine. Toa korrashoidmine on mingis mõttes tähtis, aga teisest küljest võttes on täiesti tähtsusetu. Tuba peab olema korras, aga korrasolek ei ava ust ega akent, see, mis avab ukse, ei ole teie tahe või ihaldus. Te ei saa seda kuidagi välja kutsuda. Kõik, mis te teha saate, on hoida tuba korras, mis tähendab vooruslikkust selle enese pärast, mitte selle tõttu, mida see annab. See tähendab olla mõistlik ja korralik. Siis võib-olla, kui teil on õnne, aken avaneb ja tuul puhub tuppa. Võib-olla ka mitte. See sõltub teie meeleseisundist, mida saate mõista ainult te ise, seda jälgides ning mitte püüdes seda kujundada, pooldada üht või teist poolt, vastu olla, nõustuda, õigustada, hukka mõista, arvustada - see tähendab valikuta jälgimist. Sellest valikuta teadvelolekust võib avaneda uks ning te saate teada, mis on see mõõde, kus pole konflikti ega aega.

Vabanemine teadaolevast, 3. osa

Teadvus. Elu terviklikkus. Teadvelolek.

Jiddu Krishnamurti philosophy quotes life love happyness texts talks books online free ebooks teosophy Krishnamurti. Jiddu Krishnamurti "Freedom From The Known", 1968.

suntzuart

the 48 laws of power