Jiddu Krishnamurti texts Jiddu Krishnamurti quotes and talks, 3000 texts in many languages. Jiddu Krishnamurti texts

Vabanemine teadaolevast, 8. osa

Vabadus. Mäss. Üksindus. Süütus. Elamine sellisena, nagu olen.

Vabadus.

Veel pole ükski allasurumisagoonia ega mingi malli järgimise julm distsipliin kedagi tõe juurde viinud. Et tõde kohata, peab meel olema täielikult vaba, ilma ühegi moonutuseta.

Kuid kõigepealt küsigem endalt, kas me tõepoolest tahame vabad olla? Kui me räägime vabadusest, kas mõtleme siis täielikke vabadust või vabanemist ainult mingist tülikast, ebameeldivast või soovimatust asjast? Me tahaksime vabaneda valulikest ja ebameeldivatest mälestustest ning õnnetutest elamustest, kuid alles jätta oma mõnusad ja rahuldust pakkuvad ideoloogiad, vormelid ja suhted. See on võimatu, sest, nagu oleme näinud, nauding ja kannatus on lahutamatud.

Seega peab igaüks ise otsustama, kas ta tahab olla täielikult vaba. Kui ütleme, et tahame, siis peame mõistma vabaduse loomust ja ülesehitust.

On's see vabadus, kui olete vaba millestki - valust või mingist ängistusest? Või on vabadus midagi hoopis teistsugust? Võite olla vaba näiteks armukadedusest, kuid kas pole see vabadus vaid reaktsioon ja seetõttu üldsegi mitte vabadus? Võite vägagi hõlpsasti vabaneda dogmast, kui analüüsite seda ja viskate ära, aga selleks vabanemiseks võib olla ka põhjus, et antud dogma ei ole enam moodne või otstarbekohane. Võite vabaneda natsionalismist, sest usute internatsionalismi või tunnete, et pole enam majanduslikult vajalik klammerduda selle totra natsionalistliku dogma külge, millega käib kaasas lipp ja kogu see muu pahn. Võite selle hõlpsasti kõrvale jätta. Võite ka vastustada mõnd vaimset või poliitilist juhti, kes lubab teile vabadust distsipliini või mässu läbi. On's sellisel ratsionalismil, loogilisel järeldusel midagi ühist vabadusega?

Kui ütlete, et olete millestki vaba, siis on see reaktsioon, millest saab uus reaktsioon ning see toob kaasa veel ühe allumisvormi. Nii et teil võib olla terve ahel reaktsioone, millest te igaüht peate vabaduseks. Kuid see pole vabadus, vaid kõigest mugandatud möödaniku jätkuvus, mille külge meel klammerdub.

Mäss.

Tänapäeva noorus, nagu noorus ikka, mässab ühiskonna vastu ja see on iseenesest hea, aga mäss ei ole vabadus, sest kui te mässate, siis on see reaktsioon, mis loob oma malli ning te takerdute sellesse malli. Mõtlete, et see on midagi uut, aga see pole nii: on vaid vana uuel kujul. Mistahes sotsiaalne või poliitiline mäss pöördub vältimatult tagasi vana hea kodanliku meelsuse juurde.

Vabadus ei tule mässu läbi, vaid siis, kui te näete ja toimite. See nägemine on toimimine ja säärane toimimine on sama kiire, nagu siis, kui märkate ohtu. Siis ei ole mingit ajutegevust, arutlust või kõhklemist; oht ise sunnib toimima ning seetõttu tähendab nägemine toimida ja vaba olla.

Üksindus.

Vabadus on meeleseisund - mitte vabadus millestki vaid vabadusetunne, vabadus pidada kõike küsitavaks, mistõttu see on niivõrd jõuline, teokas ja tugev, et heidab kõrvale igasuguse sõltuvuse, orjuse, muganemise ja heakskiidu. Säärane vabadus tähendab täielikku üksiolekut. Kas meel, mis on üles kasvanud keskkonnast ja enese kalduvustest sõltuvas kultuuris, suudab eales leida seda vabadust, mis on täielik üksindus ja milles pole mingit juhtimist, traditsiooni ega autoriteeti?

Seega üksindus on meeleseisund, mis ei sõltu mingist stiimulist ega teadmisest ning ei ole ühegi kogemuse ega järelduse tagajärg. Enamik meist ei ole kunagi sisimas üksi. Eraldatuse, enese teistest eraldamise ja üksinduse vahel on erinevus. Me kõik teame, mida tähendab olla eraldatud - ehitame enda ümber seina, et mitte kunagi haiget saada, mitte olla haavatav; kasvatame erapooletust, mis on ka üks hingepiina vorme, või siis elame ideoloogia ähmases elevandiluutornis. Üksindus on midagi muud.

Süütus.

Te pole eal üksi, sest olete tulvil mälestusi, sõltuvust, möödanikupominaid; teie meel ei ole kunagi klaar kogu sellest pahnast, mis on sinna kuhjunud. Et üksi olla, tuleb minevikule surra. Kui olete täielikult üksi, ei kuulu ühtegi peresse, rahvusesse, kultuuri või mingile teatavale mandrile, siis tunnete end kõrvalseisjana. Inimene, kes on nõnda täiesti üksi, on süütu ja see süütus vabastab kannatustest.

Me kanname kaasas koormat tuhandete inimeste öeldust ja kõikide meie õnnetuste mälestusi. Kõik see täielikult hüljata tähendab olla üksi ja meel, mis on üksi, ei ole ainult süütu, vaid ka noor, mitte ajalises või vanuse mõttes, vaid noor, süütu ja elav vanusest olenemata - ainult säärane meel suudab näha tõde ja seda, mis ei ole mõõdetav sõnadega.

Elamine sellisena, nagu olen.

Selles üksinduses hakkate mõistma vajadust elada sellisena, nagu olete, mitte nagu te peaksite olema või olete olnud. Vaadake, kas saate silmitseda end ilma mingi võbinata, võltsi tagasihoidlikkuseta, hirmuta, õigustamata ja hukka mõistmata - lihtsalt elada enesega sellisena, nagu te tõesti olete.

Te hakkate midagi mõistma vaid siis, kui elate selle vahetus läheduses. Niipea kui harjute sellega - enese ängistuse, kadeduse või millega iganes - ei ela te enam koos sellega. Kui elate jõe ääres, siis mõne aja pärast te ei kuule enam veevulinat. Sama lugu on pildiga teie toas, mida iga päev näete - nädala pärast olete selle silmist kaotanud. Nii on ka mägede, orgude, puude ning teie lähedastega. Et elada koos millegi taolisega, nagu seda on armukadedus, kadedus või ängistus, ei tohi te eal sellega harjuda või seda heaks kiita. Peate selle omaduse eest hoolitsema, nagu hoolitsete äsjaistutatud puu eest, kaitstes seda tormi ja ülemäärase päikesevalguse eest. Peate hoolima, mitte hukka mõistma või õigustama. Seetõttu hakkate seda omadust armastama. Mitte et armastate kade või murelik olla, nagu paljud inimesed seda teevad, vaid pigem te hoolite selle omaduse jälgimist eneses.

Kas te suudate - kas teie ja mina suudame - elada sellistena, nagu me oleme, teades, et oleme tuimad, kadedad, hirmul; usume, et oleme määratult kiindunud, kui me tegelikult polegi; solvume kergelt, hõlbus on meid meelitada ja igavust tundma panna? Kas suudame elada kõige sellega, seda heaks kiitmata ja eitamata, nii et lihtsalt jälgime ning ei muutu haiglaseks või masendunuks ega satu ka ülevasse meeleollu?

Küsigem endilt veel üht asja. Kas vabadus, üksindus, kokkupuude kõige sellega, mida me endast kujutame, tuleb aja jooksul? Kas vabaduse saavutamine on järkjärguline protsess? Ilmselt mitte, sest kui te toote mängu aja, siis ikestate end üha enam ja enam. Te ei saa vabaneda järk-järgult, see pole aja küsimus.

Järgmisena kerkib küsimus, kas te saate sellest vabadusest teadlikud olla? Kui ütlete: "Olen vaba", siis te pole seda. Sama lugu on inimesega, kes lausub: "Olen õnnelik." Hetkel, mil ta ütleb, et on õnnelik, elab ta mälestuses millestki, mida enam pole. Vabadus saab tulla vaid loomulikul teel, mitte soovimise, tahtmise ja igatsuse läbi. Ei aita ka see, kui loote kujutelma vastavalt sellele, mida te vabadusest mõtlete. Et seda kohata, peab meel õppima vaatama elu ääretut kulgu aja orjuseta, sest vabadus on väljaspool teadvust.

Vabanemine teadaolevast, 8. osa

Vabadus. Mäss. Üksindus. Süütus. Elamine sellisena, nagu olen.

Jiddu Krishnamurti philosophy quotes life love happyness texts talks books online free ebooks teosophy Krishnamurti. Jiddu Krishnamurti "Freedom From The Known", 1968.

suntzuart

the 48 laws of power