Jiddu Krishnamurti texts Jiddu Krishnamurti quotes and talks, 3000 texts in many languages. Jiddu Krishnamurti texts

Nüüdisaja kultuuriprobleemid

Nüüdisaja kultuuriprobleemid, 10. osa

Kas olete kunagi istunud suletud silmadega ja jälginud oma mõtete liikumist? Kas olete jälginud oma mõtteid – või palju enam, on teie vaim valvanud iseennast oma teguviisis? Kuidas reageerite uuele ideele? Kui te pole seda teinud, olete väga palju kaotanud. Kui te ei tea kuidas teie mõistus reageerib, kui te mõistus ei ole teadlik enda aktiivsusest, ei avasta te kunagi, mis on ühiskond. Võite lugeda raamatut sotsioloogiast, lugeda raamatuid ühiskonnateadusest, kui te ei tunne kuidas teie oma mõistus töötab, ei saa te tegelikult aru, mis ühiskond on, sest teie mõistus on osa ühiskonnast. Teie reageeringud, teie usundid, teie riided, asjad, mida mõtlete – kõigest sellest on ühiskond moodustunud, see on peegeldus sellest, mis teie mõistuses toimub. Niisiis, teie mõistus ei seisa eraldi ühiskonnast, teie kultuurist, mitmesugustest klassiseisuste jaotustest, paljude inimeste auahnusest ja konfliktidest. Kõik see on ühiskond ning teie olete osa sellest. Pole olemas "teie", mis oleks ühiskonnast eraldatud.

Niisiis, ühiskond püüab alati noori kontrollida, kujundada, painutada mõtlemist skeemi järele. Alates sünni hetkest ning hiljem, kui hakkate välismuljeid vastu võtma. Teie ema ja õpetajad seletavad pidevalt, mida teha ja mida mitte, mida uskuda ja mida mitte. Teile seletatakse, et Jumal on olemas, või Jumalat ei ole olemas. Kõik reformid, pole tähtis, millised nad on, on ainult huvitatud tingimuste parandamisest vangla sees. Nad ei tiivusta teid kunagi alistumatuks jääma. Nad ei ütle kunagi: "Murdke autoriteedi ja traditsioonide müürist läbi, raputage maha mineviku tingimused, mis vangistavad teie mõistust." Peate teadma, mida mõtlete. Peate olema teadlik sellest, mida usute ja mida ei usu. Kuni te pole teadlik ühiskonna poolt moodustatud skeemist ega murra end sellest välja, olete selle skeemi vang ehkki arvate, et olete vaba.

Oleme huvitatud, kas ühiskonnast väljaheidetu tohib minna templisse või mitte. Soovime väljaheidetute kasti likvideerida ning ühe kasti likvideerimisel loome teise "kõrgema" kasti. Niisiis jääme "kõrgema" kasti vangideks, aga vanglas ei ole vabadust. Vabadus asub väljaspool vangla müüre, väljaspool ühiskonna standardit. Kuid et sellest standardist vaba olla, peate selle olemusest aru saama, mis tähendab arusaamist oma mõistusest. Piiratud mõistus on see, mis on loonud praeguse tsivilisatsiooni, kultuuri, ühiskonna, omaenda mõistusest aru saamata. Ka ilma mõistmiseta vastuhakul on vähe mõtet. Sellepärast on väga tähtis olla teadlik kõiges oma aktiivsuses, mõtetes, tunnetes. Kui olete endast täielikult teadlik, muutub teie mõistus väga tundlikuks, väga ärksaks.

Proovige seda, ja mitte kauges tulevikus, vaid juba homme või täna pärast lõunat. Kui teie korter on inimestest üle kuhjatud, siis minge välja, istuge puu alla või jõe äärde ja jälgige vaikselt, kuidas teie mõistus töötab. Ärge kritiseerige vaid vaadelge seda nagu vaataksite filmi. Teie vaim on humaanne ning kui seda mõistate, siis on teil tohutult kaastunnet. Sellest kaastundest võrsub üllatavalt suur armastus ning siis tunnete, mis on ilu.

Küsija: Kuidas olete õppinud seda kõike, millest räägite ja kuidas saaksime ka meie seda omandada?

Krishnamurti: Eks ole see väärtuslik küsimus? Niisiis, kui räägin iseendast, võin öelda, et ma ei ole neist asjust ühtegi raamatut lugenud. Kuid nagu ma ütlesin teile, et kui vaatlete oma mõistust, näete et see kõik on seal olemas. Kui asute teele, mis viib teadlikkusele iseendast, siis kaob raamatute tähtsus. See sarnaneb saabumisega võõrasse maailma, kus leiate uusi asju ja teete üllatavaid avastusi. Kuid te näete, et kõik hävib kui tähtsustate iseennast. Hetkel kui ütlete: "Ma avastasin, ma olen suur inimene, sest olen leiutanud seda või teist", olete kadunud inimene. Kui tahate ette võtta pikka teekonda, peab teie koorem olema väike ja kui tahate kõrgele ronida, peab teie koorem olema kerge.

Avastamine ja arusaamine tulevad eneseteadlikkuse kasvades, enda mõistuse keerdkäike uurides. Mida räägite oma naabrist, kuidas kõnnite, vaatate taevast, kuulate linde, kuidas käitute inimestega – kõik see on väga tähtis, sest need tegevused on kui peegel. Nad näitavad teile seda, mida tegelikult olete ning kui olete virge, siis avastate kõike hetkest hetkeni.

Küsija: Kas võime luua mõttekujutlust inimesest?

Krishnamurti: Kas peaks teil inimesest mõttekujutlus olema? Kas peaksite looma seisukohti, tegema otsuseid kellegi üle? Kui teil on õpetaja kohta mõttekujutlus, kas ei ole siis mõttekujutlus tähtsam kui õpetaja ise. Kas nii ei toimu maailmas alati? Meil kõigil on inimeste kohta seisukohti; ta on hea, ta on tühine, ta on ebausklik jne. Meil on enda ja teiste inimeste vahel mõttekujutlustest moodustatud eesriie ning me ei kohugi tõeliselt teisega. Me ütleme: "Ta on seda teinud." Niisiis on meile tähtis sündmuste dateerimine. Kui näete, et keegi teeb midagi, mida heaks või halvaks peate, on teil tema kohta seisukoht. Ja kui kohtate seda isikut kümne päeva või aasta pärast, siis mõtlete temast oma seisukoha raames. Kuid selle vaheaja vältel võis ta muutuda. Kui ütlete kellestki "tunnen seda inimest", siis võite täielikult eksida, sest tunnete teda ainult ühelt seisukohalt või mõne sündmuse kaudu, mis kunagi toimus ning väljaspool seda ei tunne te teda üldse. Seetõttu on tähtis inimest kohata alati värske vaimuga ning mitte oma eelarvamuste, kinnisideede ega seisukohtadega.

Küsija: Mis on tunne ja kuidas me tunneme?

Krishnamurti: Kui meil on tunne, anname alati sellele nimetuse. Ütleme, et see on rõõmustav või piinarikas. Kui oleme vihased, anname sellele tundele nimetuse, öeldes, et see on viha. Kuid kas olete kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks, kui me ei annaks tundele nimetust. Proovige. Järgmine kord kui vihastute, siis uurige seda tunnet, ärge andke nime, vaid jälgige ja oodake, mis juhtub.

Küsija: Mis vahe on India ja Ameerika kultuuri vahel?

Krishnamurti: Kui räägime Ameerika kultuurist, siis mõtleme selle all ka Euroopa kultuuri.

Ning mis on India kultuur? Miljonid inimesed on Indias kultuuri kujundanud oma heitlustega; teenides oma tahet, soovides üht ja hüljates teist, pidevalt mõeldes, kannatades, vältides, lõbutsedes. Ka kliimal, toidul ja riietusel on oma mõju olnud. Niisiis, meil on erakordne pinnas, meie hing. Vaid vähesed loomisvõimega inimesed on tulised, mitte leiged. Teie mõtteviis, toit, riided, kombed, traditsioonid, kõne, maalid, raidkujud; teie jumalad, preestrid ja pühad raamatud – kõik see on India kultuur. India kultuur on kuidagimoodi Euroopa kultuurist erinev, kuid tema sügavuses on liikumine sama. Ameerikas võib see liikumine teisiti avalduda, sest nõudmised on seal teised, sest neil on nooremad traditsioonid. Kuid sügavuses on liikumine sama – liikumine, et leida õnne, leida mis on Jumal, mis on tõde. Ning kui see liikumine lakkab, kultuur mandub, nagu seda on juhtunud paljudel maadel. Kui see liikumine on vangistatud autoriteedi poolt, traditsioonide poolt, hirmu poolt, siis tuleb kõdunemine, mandumine.

Tung avastada, mis on tõde, kes on Jumal, on ainuke õige tung ning kõik teised juhivad, vaibumisse. Kui viskate kivi vaiksesse vette, teostab see laienevaid ringe. Laienevad ringid on vaibuvad liikumised, sotsiaalsed reageeringud. Kuid keskmes on liikumine – õnne, tõe, Jumala otsimine - ning te ei saa leida seda kuni olete hirmu kütkes, ähvardava hädaohu poolt kammitsetud. Seetõttu on teile, noortele, tähtis et te poleks mineviku kütkeis, oma vanemate ja ühiskonna poolt pidurdatud. Ainult selline inimene, kes otsib tõde, loob uut. Teised inimesed kas alluvad või ainult mässavad tingimuste vastu vangla sisemuses. Võite askeedi rüü endale selga tõmmata, ühineda selle või teise ühiskonnaga, jätta maha üht religiooni teise kasuks, üritada mitmel moel vaba olla – kuid kui teil ei ole seda seesmist tungi avastada, mis on reaalsus, mis on tõde, mis on armastus, siis teie püüdlustel pole tähtsust. Võite olla väga haritud ja oma ühiskonna poolt hinnatud, kuid kuni teie tegevus piirdub vanglamüüridega, seni puudub tal väärtus.

Küsija: Mida arvate hindudest?

Krishnamurti: Näha fakte ilma seisukohata on üks asi, kuid omada faktide kohta seisukohti on hoopis teine. Üks asi on näha ainult fakti, et terve inimkond on kinni ebausus, täis hirmu, kuid hoopis teine asi on seda fakti näha ja see hukka mõista. Seisukohad ei ole tähtsad, sest mul on üks seisukoht , teil on teine ja kolmandal hoopis muu. Olla huvitatud seisukohtadest on rumal mõtlemisviis. Tähtis on näha fakti nii nagu see tõeliselt on, ilma arvustamata, võrdlemata.

Tunda ilu ilma arvustamata on ainuõige ilu tajumine. Samuti kui suudate hindusid näha nii nagu nad on, näha neid ilma kinnistatud seisukohtade ja arvamusteta.

Hindudel on oma eriline käitumisviis, neile omased tavad, kuid põhiliselt on nad nagu kõik teised inimesed; nad tüdinevad, on toored või kartlikud, nemadki mässavad ühiskonna vangla sisemuses. Nad armastavad mugavusi nagu ameeriklased ja eurooplased, ainul praegusel ajal ei ole neil seda samas ulatuses.

Neil on laialt levinud rõhuv traditsioon maailmast lahti öelda ning pühakuks saada. Kuid neil on ka sügavalt sisse kasvanud auahnus, silmakirjalikkus, ahnus, kadedus ning nad on lõhutud kastiseisuste poolt, nagu inimesed mujalgi, ainult siin on see palju toorem. Siin, Indias, võite näha kõike seda sama, mis toimub terves maailmas. Soovime, et meid armastatakse, kuid me ei tunne, mis on armastus. Oleme õnnetud, januneme mingi reaalsuse järele ning pöördume raamatute poole ja upume sõnadesse, teooriatesse. Kas siin, Venemaal või Ameerikas, inimmõistus on ikka sama, see vaid väljendab end mitut moodi, erinevate taevaste all ja erinevates riikides...

Nüüdisaja kultuuriprobleemid

Nüüdisaja kultuuriprobleemid, 10. osa

Jiddu Krishnamurti philosophy quotes life love happyness texts talks books online free ebooks teosophy Krishnamurti.

suntzuart

the 48 laws of power